23/10/2026
"Ma ei ole nõus, et sügis algab!" Mõtlen ja tunnen nii igal aastal.
Eesti suvi on lihtsalt mu lemmik.. need valged ööd, mis näivad lõputud, heina lõhn, mis viib mitukümmend aastat tagasi lapsepõlve, aiast nopitud kõhutäis ning tunnen rõõmu, kui lihtne on hinge täita.
Ja siis tuleb september, oktoober ja läheneb november. Tuleb kolletumine, värvid hajuvad, päike ei paita enam nii nagu ta alles seda tegi. Ma olen alati lihtsalt nii kurb. Olen sunnitud külmaga pugema kuhugile kookonisse. Aga siis..
. olen trotsi täis ja otsin üles oma kindad, salli, siis juba mütsi ja lõpuks ka villased sokid.
Ma mäletan küll, kuidas kevadel ma selle salli suure rõõmuga kappi ära peitsin, kui temaga juba nii palav hakkas. Ma mäletan ka, et mütsi ostsin jõulude ajal laadalt, kus müüja ütles, et ta ise kudus ning see tundus mulle tollel hetkel nii südamlik. Meenus, et kindad olid ema omad ja needki kellegi kootud. Villased sokid sain aastaid tagasi kingikotist ning juures oli silt Handmade with ♡.
Ma hakkan mõistma.
Need lihtsad asjad, mis peaksid aitama üle elada külma aja, hakkavad pakkuma mulle midagi rohkemat. Hoiavad mind rõõmsana, kui päike seda enam ei suuda ja soojas, sest ma saan olla kindel, et naturaalsed lõnhad seda teevad. Mu hinge hakkab täitma teadmine- keegi on näinud aega ja vaeva, et oma kätega valmistada see ese, mida mina kannan vaid sellepärast, et on sügis ja siis talv.
Ma hakkan taipama.
See ongi minu sügis.
Minu müts, minu sall, minu kindad ja minu villased sokid.
Kõik käsitööna tehtud siinsamas meie oma inimeste poolt.
---
Jälgi Roosiaida tegemisi Facebookis, Instagramis, TikTokis, Threadsis ja tule külla Tartu kesklinna.
Pane ♥️, kui 🇪🇪 käsitöö on see, mis sinu südant täidab.
Hoia & ole hoitud!
